Image
fire barn med ulik språk i snakkeboble

3. Ovttasbargu váhnemiiguin, bearrašiiguin ja sámegielat birrasiin

Mánát ja oahppit dárbbašit nanu sámi ja sámegielat birrasa vai šaddet oassin sámegielat servvodagas. Dat sáhttet leat sámegielat váhnemat, ovddasteaddjit bearašlahtut, fuolkkit, lagasolbmot dahje eará sápmelaččat lagasbirrasis.

Sámi pedagogalaš prinsihpaid vuođul (searvelatnja) dáhpáhuvvá oahppan arenain gos rávisolbmot, vuorrasat, nuorat ja mánát deaivvadit ja barget iešguđetge bargguid ja doaimmaid ovttas. Dát addá vejolašvuođa bargat fágaidrasttildeaddji oahppamiin, mii lea oassin oahppoplánas. 

Oahpahusláhka deattuha ahte oahppit galget oažžut historjjálaš ja kultuvrralaš ipmárdusa ja čanasteami. Oahpahus galgá ovttasbargguin ruovttuin ráhpat uvssaid máilbmái ja boahtteáigái. Skuvla galgá ovttasráđiid ruovttuin buoremus lágiin láhčit oahpahusa oahppái. Maiddái ohppiin geain lea sámegiella nubbingiellan lea riekti oažžut oahpahusas sámegielat birrasiin, go dat lea dárbbašlaš vai oahpahus lea pedagogalaččat dohkálaš. 

Sámi parlamentáralaš ráđis čilgejit ahte sámi árvvut mat leat čatnasan luonddufilosofiijai, gillii, kultuvrii, jođiheapmái ja árbevieruide galget leat vuođđun pedagogalaš barggus. Sáhtát eanet lohkat Sámedikki siiddus. 

Movt bargat páhkain:

Sámi guovlluin leat hui iešguđetge gielladilit. Páhkat galget adnot skuvllain gos leat sámegielat oahppit, sihke oahppit geain lea sámegiella eatnigiellan ja sámi oahppit geain lea dárogiella eatnigiellan. Skuvlla eaiggádat, jođiheaddjit ja oahpaheaddjit fertejit iskat ja guorahallat makkár oasit dán páhkas heivejit buoremusat sin váhnenjovkui. Dan lea dárbbašlaš dahkat dan dihtego sámis leat nu iešguđet lágan dilit ja vuolggasajit sámegielmáhtus. Páhka vuosttaš oasit leat skuvlla váste. Maŋemus oasis gávnnat resurssaid maid sáhttibehtet geavahit go ovttasbargabehtet ruovttuin ja sámi lagasbirrasiin. Dii oažžubehtet heivehit resurssaid ja ovdánahttit daid nu ahte heivejit din váhnenjovkui ja dárbbuide. Dán páhkas mii geavahit doahpaga váhnemat, sihke váhnemiidda ja ovddasteddjiide.  

Gáldut

SáMOS-prošeakta: Unna olbmožiid árgabeaivi mánáidgárddiin. Pedagogalaš prinsihppat sámi mánáidgárddiide. Sámediggi.

https://sametinget.no/_f/p1/idd40af87-a136-4b13-89d3-f40aada836a1/felles-verdigrunnlag-og-overordnende-prinsipper-for-barnehagetilbudet-og-for-opplaringen-i-hele-sapmi.pdf 
 

Páhka ulbmil 

Ulbmil dáinna páhkain lea ahte dii oažžubehtet:  

  • Oppalašgova das movt doarjut sámi mánáid giellaovdáneami ja fuomášuhttit movt fátmmastit bearrašiid ja sámi lagasbirrasa dan bargui.
  • Resurssaid maid sáhttibehtet atnit go galgabehtet ovttasbargat mánáid bearrašiiguin ja earáiguin. 
     

Ulbmiljoavku

  • Oahpaheaddjit ja eará bargit skuvllain
  • Eaiggádat ja jođiheaddjit
  • Váhnemat ja bearrašat
  • Sámi lagasbirrasiid resursaolbmot  
     

 

Doahpagat

 

 

Giellaplána

Mearrádusat maid dahkabehtet go bargabehtet gievrras giellaoahpahusmodeallaiguin sáhttet biddjot ásahusa giellaplánii.

Bearraša rolla oahppi sámegielovdáneamis

Bearraša rolla lea hui dehálaš máná giellaovdáneamis. Dán oasis beasat eanet oahppat dan birra maid váhnemat dahje ovttasteaddjit sáhttet bargat doarjundihte oahppi giellaovdáneami.

41 min

Giella- ja máhttosirdin buolvvas bulvii

Ohppiid ja mánáid sámegielovdáneapmi lea vuosttažettiin ruovttu ovddasvástádus, muhto lea buorre jus máná lagasbiras lea doarjjan. Dán oasis beasat suokkardallat movt searvelatnja sáhttá leat oahppanbirrasa oassin, ja movt fuolkevuohta sáhttá leat doarjjan go galgá hukset relašuvnnaid, láhčit oadjebasvuođa ja nannet sámi identitehtadovddu.

40 min

Fállágo skuvla gievrras giellaoahpahusmodeallaid?

Lea dehálaš ahte skuvllas, váhnemiin, bearrašiin, ja báikkálaš sámi servodagas lea seamma ipmárdus das makkár giellaoahpahusmodealla skuvla fállá. Makkár giellaoahpahusvejolašvuođaid fállá skuvla ja joksá go dat vánhemiid ja báikkálaš servodaga vuordámušaid?

70 min

Giellaplánen bearrašis

Dán oasis beasat eanet oahppat movt bearrašat sáhttet bargat giellaplánemiin. Dás leat muhtin gažaldagat maid vuođul sáhttá ságastallat váhnenčoahkkimiin ja go ságastallá bearrašiiguin. Ulbmilin lea lasihit gielladiđolašvuođa ja nu váikkuhit dasa ahte mánát/oahppit besset eanet gullat ja geavahit sámegiela.

15 min