Govven: Árvu
Oahpahus sámegielas
Skuvlaeaiggádiin lea bajitdási ovddasvástádus láhčit dili sámegiela ja sámegielat oahpahussii. Dát boahtá ovdan earet eará oahpahuslágas ja sámelágas:
“§ 1-5.Sámi gielat : Sámegielat ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat Norggas.”
Máhttolokten – sámi oahppoplánabuvttus lea vuođđun sámi oahpahussii. Dat lea láhkaásahus mii čilge movt sámi oahpahus galgá leat. Buot oahppit Norggas, geat leat sámi skuvllain, galget oažžut oahpahusa sámi oahppoplánabuktosa vuođul. Buot vuođđoskuvllat sámi suohkaniin definerejuvvojit sámi skuvlan. Maiddai ohppiin olggobealde sámi hálddašanguovlluin lea riekti oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii dán vuođul.
Oahppit geain lea sámegiella skuvllas galget čuovvut oahppoplána sámegiella vuosttášgiellan (SFS01-05), dahje oahppoplána sámegiella nubbingiellan (SAS03-01). Dát guoská sihke oahpahussii mii čađahuvvo báikkálaččat skuvllas dahje mii lea organiserejuvvon gáiddusoahpahussan.
Oahppi ovttas ovddasteddjiin válljejit guđemuš sámegielas oahppi háliida oahpahusa, ja vállje maiddai háliidago sámegiela vuosttaš- dahje nubbingiellan. Suohkan/gielda mearrida sámegielfága ja dárogielfága oahpahusa organiserema. Vai galget juollut doarvái oahpahusdiimmut goappaš gielaid oahpahussii, de sáhttá suohkan/gielda sirdit 5% eará fágain sámegielfágii dahje dárogielfágii (Dat lea lassin 10% fleksibilitehtii). Oahppis geas lea oahpahus sámegielas galget leat unnimus 1562 oahpahusdiimmu oktiibuot vuosttaš- ja nubbingielas. Diimmut galget juhkkojuvvot nu ahte oahppi oažžu unnimusat 954 diimmu vuosttašgielas ja unnimusat 608 diimmu nubbingielas.
Oahpahusdirektoráhta neahttasiiddus gávnnat ođđaseamos dieđuid mat gusket oahpahussii. Earet eará galle diimmu sámegielat oahpahus galgá leat.
Gáiddusoahpahus
Jus skuvlaeaiggát ii nákce háhkat sámegieloahpaheaddji, de ferte skuvlaeaiggát váldit oktavuođa gáiddusoahpahusa fálliin ja ráhkadit oahpahansoahpamuša iežas skuvlla ohppiid várás.
Loga eanet gáiddusoahpahusa birra Oahpahusdirektoráhta neahttasiidduin dahje váldde oktavuođa Stádahálddašeaddjin. Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji diehtá eanet davvisámegielat gáiddusoahpahusa birra, ja Norlándda stáhtahálddašeaddji diehtá eanet sihke julev- ja lullisámegielat gáiddusoahpahusa birra.
Oahpahusláhka
https://lovdata.no/dokument/LTI/lov/2023-06-09-30
§ 1-5. Sámi sisdoallu oahpahusas ja sámi oahpahusplánat
Oahppoplánaid láhkaásahus § 1-4 nuppi lađđasa vuođul lea geatnegáhtton oahpahit sámi álbmoga, sámegiela, sámi kultuvrra ja sámi servvodateallima birra iešguđet fágasurggiid oktavuođas.
Sámediggi mearrida láhkaásahusa sámi sisdoalu birra našuvnnalaš oahppoplánain fágain ja oahppoplánaid birra sámegiela oahpahussii. Sámediggi mearrida maiddái láhkaásahusa sierra sámi fágaid oahppoplánaid birra joatkkaoahpahusas. Láhkaásahus galgá doaibmat daid rámmaid siskkobealde maid departemeanta lea mearridan.
Departemeanta mearrida láhkaásahusa eará earenoamáš oahppoplánaid birra vuođđoskuvlaoahpahussii sámegiela hálddašanguovllus ja eará ohppiide geat ožžot sámegieloahpahusa vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahusas. Sámediggi galgá ovttasráđiid departemeanttain ráhkadit láhkaásahusevttohusa.
§ 3-2. Oahpahus sámegielas ja sámegillii vuođđoskuvllas
Sámi ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa davvisámegielas, oarjelsámegielas dahje julevsámegielas.
Buot ohppiin geat ásset sámegiela hálddašanguovllus sámelága § 3-1 vuođul lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii. Sámegiela hálddašanguovllu gielddat sáhttet láhkaásahusa bokte mearridit ahte oahppit galget oažžut vuođđooahpahusa sámegielas ja sámekultuvrras.
Jus unnimusat logi oahppi sámegiela hálddašanguovllu olggobeale gielddas gáibidit oahpahusa sámegielas ja sámegillii, lea sis vuoigatvuohta dasa. Vuoigatvuohta bistá nu guhká go leat unnimusat guhtta oahppi geat dáhttot dakkár oahpahusa.
Ohppiid váhnemat mearridit galget go sin mánát oažžut oahpahusa sámegielas ja/dahje sámegillii. Go oahppit álget nuoraidskuvlii, 8. - 10. luohkkáceahkkái, de besset ieža válljet makkár gillii háliidit oahpahusa ja háliiditgo čađahit sámegielfága.
Sámegieloahpahus sáhttá lágiduvvot ovtta dahje máŋgga skuvllas gielddas.
Gielda galgá fállat oasi sámegieloahpahusas sámegielat birrasis jus dat lea dárbbašlaš vai oahpahus lea pedagogalaččat dohkálaš (Hospiteren).
15-3. Gáibádusat riektačállimii ja gáibádusat oahpponeavvuid čállingillii
Oahpponeavvun oaivvilduvvo dás buot prentejuvvon, eai-prentejuvvon ja digitála oasit mat leat ráhkaduvvon oahpahusa váste ja mat galget geavahuvvot oahpahusas, ja mat gokčet stuorát oasi fága oahppoplánas.
Skuvllas galget adnot dárogiel ja sámegiel oahpponeavvut mat čuvvot normerejuvvon čállinvuogi ja dohkkehuvvon riektačállinnjuolggadusaid.
ON konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra
Dát lea maiddai gohčoduvvon ON mánáidkonvenšuvdnan, ja lea internationála šiehtadus mii galgá nannet ja suddjet mánáid vuoigatvuođaid. Mánát leat olbmot geat leat vuollel 18 jagi. ON mánáidkonvenšuvdna galgá váikkuhit ahte buot mánáin leat seamma rievttit, váikke geat sii livčče ja vaikke gos oroše.
Dás vuollelis gávnnat osiid mánáid ON konvenšuvnnas, mat gullet earenomážit oahpahussii. Olles ON mánáidkonvenšuvnna gávnnat dán liŋkkas: https://www.reddbarna.no/content/uploads/sites/4/2024/02/BK-samisk-q-0648-samisk_web.pdf
ja olles oaniduvvon veršuvnna gávnnat dán liŋkkas: https://www.regjeringen.no/globalassets/upload/kilde/bfd/bro/2004/0004/ddd/pdfv/269518-barnekonvensjonsplakat_samisk.pdf
Artihkal 28 Skuvla: Buot mánáin lea riekti vázzit skuvlla ja gazzat oahpu.
Artihkal 29 Buorre skuvla: Buot mánáin lea riekti vázzit buori skuvllas, gos besset ovdánit iešguđet ládje ja oahppat movt gudnijahttet olmmošvuoigatvuođaid, meahci ja eatnamiid ja iešguđet kultuvrraid.
Artihkal 30 Eamiálbmogat ja unnitlogu álbmogat: Buot eamiálbmot ja unnitlogu álbmot mánáin lea riekti hupmat ja gulahallat iežaset gillii, iežaset kultuvrii, oskui ja jáhkkui.
Artihkal 32 Bargu: Ii ovttage mánás galgga bargu váikkuhit skuvlavázzimii ja dearvvašvuhtii. Jus bargá, de bargu ii galgga leat várálaš.
Artihkal 41 Go eará lágat leat buorebut: Jus eará nationála dahje internationála lágat leat buorebut mánáid váste, de galgá daid čuovvut.
ILO Konvenšuvdna nr. 169
VI. OASSI. OAHPAHUS JA DIEHTOJUOHKIN
ILO Konvenšuvdna nummár 169 lea eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain. Dán konvenšuvnna váldoprinsihppa lea seailluhit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja váikkuhit dasa ahte eamiálbmogat besset ovddidit iežaset kultuvrra. Norga vuolláičálii konvenšuvnna 1990:s. Dás leat váldán oasážiid mat gusket earenoamážit oahpahussii. Jus háliidat eanet lohkat konvenšuvnna birra, de sáhtát iskat daid liŋkkaid:
https://www.ilo.org/topics/indigenous-and-tribal-peoples
26. artihkal
Galget čađahuvvot doaimmat sihkkarastin dihte dáid álbmogiid lahtuide unnimustá [MH1] seamma buriid vejolašvuođaid oažžut oahpahusa buot dásiin go riikka servodagas muđuid.
27. artihkal
1. Dáid álbmogiid oahpahusprográmmaid ja –bálvalusaid galgá ovddidit ja ollašuhttit singuin veahkkálagaid vai dat prográmmat ja bálvalusat gallehit sin sierranasdárbbuid, ja daidda galget gullat sin historjá, diehtu, teknologiija, árvosystemat ja maiddái sin sosiála, ekonomalaš, ja kultuvrralaš viggamušat.
2. Ovddasvástideaddji eiseválddit galget dáhkidit dáid álbmogiid lahtuide oahpahusa ja osolašvuođa oahpahusprográmmaid plánemis ja ollašuhttimis dainna ulbmiliin ahte dat álbmogat dađistaga sáhttet váldit ain stuorit ovddasvástádusa dáid prográmmaid jođiheamis.
3. Dasa lassin ráđđehusat galget dohkkehit dáid álbmogiid vuoigatvuođa vuođđudit iežaset oahpahusásahusaid ja –bálvalusaid dainna eavttuin ahte dákkár ásahusat devdet unnimus norpmaid maid ovddasvástideaddji eiseválddit leat ráđđálagaid dáiguin álbmogiiguin ráhkadan. Heivvolaš ekonomalaš resurssat galget juolluduvvot dan várás.
28. artihkal
1. Dáid álbmogiid mánáide galgá praktihkalaš vejolašvuođaid mielde addit lohkan- ja čállinoahpahusa sin eatnigillii dahje dan gilli mii eanemus geavahuvvo dan joavkkus masa sii gullet. Juos dat ii leat geavatlaččat vejolaš, de ovddasvástideaddji eiseválddit galget ráđđádallat dáiguin álbmogiiguin dán ulbmila joksandoaimmaid birra.
2. Muttágis doaimmaiguin galgá fuolahit dáidda álbmogiidda vejolašvuođa oahppat geavahit njuovžilit riikka virggálaš giela dahje riikka virggálaš gielain ovtta.
3. Galgá bidjat johtui doaimmaid mat seailluhit ja ovddidit dáid álbmogiid iežaset gielaid ovdáneami ja geavaheami.
29. artihkal
Okta dáid áibmoagiid oahpahusa ulbmilin galgá leat oahpahit mánáide dakkár dábálaš dieđuid ja dáidduid maiguin sii bastet doaibmat servodatlahttun dievvasit ja dásseárvvus sihke sin iežaset servodagas ja riikka dásis.
30. artihkal
1. Ráđđehusat galget álggahit doaimmaid mat dáid álbmogiid árbevieruid ja kultuvrra dáfus muttágis láhkái čilgejit sidjiide sin iežaset vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid earenoamážit barggu, ekonomalaš vejolašvuođaid, skuvlejumi ja dearvvašvuođa gažaldagaid, sosiála fálaldagaid ja sin vuoigatvuođaid birra dán konvenšuvnna olis.
2. Dárbbu mielde dán galgá doaimmahit girjjálaš jorgalusaiguin ja mediaid bokte dáid álbmogiid iežaset gillii.
31. artihkal
Čuvgendoaimmat galget álggahuvvot riikkaservodaga buot surggiin ja dásiin earenoamážit daid gaskkas geain lea eanemus dahkamuš dáiguin álbmogiiguin sihkkun dihte ovdagáttuid mat dáin joavkkuin sáhttet leat dáid álbmogiid ektui. Dan várás galgá sihkkarastit ahte historjágirjjiin ja eará oahppamateriálas addojuvvo duohta, dárkilis ja vuoiggalaš govva dáid álbmogiid servodagas ja kultuvrras.