Lea veadjemeahttun čilget sánis sátnái juste mii stoahkan lea, muhte sáhttá čilget osiid mat leat dehálaččat stoahkamis. Stoahkan lea eaktodáhtolaš doaibma mas ieš álddis dat doaibma (stoahkan) lea deháleamos. Son guhte stoahká háliida stoahkat ja sus dahje sis lea diehtu das mii dáhpáhuvvá stohkosis (Sandseter & Kvalnes 2021). Stoahkan dávjá viežžá inspirašuvnna duohta dáhpáhusain, máná vásáhusain dahje máná muittuin. Sáhttá juoga maid lea vásihan dahje oaidnán TV:s, girjjis dahje eará medias. Eará dovddamearkkat stohkosis lea stoahkama friddjavuohta. Stoahkan ii dárbbaš leat čadnon duohta dáhpáhusaide iige das leat áigemearri mii muitala man guhka okta stoagus galgá bistit. Stoagadettiin mánáid stoahkandáidu luvve sin friddja jurddašeami ja mánát besset mátkkoštit iežaset máinnasmáilbmái (Balto & earát 2019). Giellaovdáneami dáfus dát lea hui buorre, go de ii gártta hupmat dušše dan birra maid mii oaidnit dás-ja-dál, muhte mánát besset humadit daid áššiid birra maid stoahkanmáilmmis oidnet ja vásihit.
Stoahkan lea máná oahppanarenan
Mánnávuođas lea stoahkan hui dehálaš ja sáhttá dadjat ahte stoahkan lea mánáid eallin. Stoahkan galgá addit buori dovddu ja buriid vásáhusaid mánnái, iige galgá ádnot oahpahanmálliin. Muhto, stoahkan lea áŋke mánáid deháleamos oahppanárena, earet eará giellaovdáneami dáfus (Høigård 2019 s.63).
Sámit leat doloža rájes árvvus atnán stoahkama, ja leat olu áiggi atnán stoahkat ja buljardit unnoraččaiguin (Balto 2023). Leat earet eará ráhkadan mánáide duhkorasaid ja diktan mánáid stoahkat dan botta go rávisolbmot barge. Sámit leat ávkkástallan stoahkamis, go stoahkan rahkánaddá mánáid rávisolbmo bargguide ja eallimii. Dasa lassin ohppe mánát stoahkama bokte čoavdit gálggaid maiguin soitet deaivvadit eallimis (Balto 2023.).
Stoagadettiin mánát bargat iežaset giellaovdánemiin
Leatgo áican máná guhte akto čohkka ja humada? Sus soitet leat olu ságát. Soaitá akto buđaldeame dahje stoahkame biillain dahje muhtin eará duhkkorasain.
“Biila. Alit biila. Biila vuodja nuuun-nuuun. Eatni biila. Rámbuvrii, nuun-nuuun”
Stoagadettiin mánná humada ja addá jiena iežas duhkorasaide. Dát aktonas hupman sáhttá čuovvut mánáid unnimus ossodagas gitta álget skuvlii (Høigård 2019:63–65.). Go mánná beassá akto, iežas eavttuid vuođul, stoagadettiin humadit, de beassá oahpásnuvvat sániide ja dainna lágiin hálddašišgoahtit daid dihto sániid. De soitet maid álkibut ilbmát máná árgabeaivve gillii.
Ávdnasat stoagadettiin
Konstrukšuvdnastoahkama bokte mánná oahppa olu vuođđodoahpagiid go beassá iešguđet materiálaiguin bargat ja ráhkadit feara maid. Konstrukšuvdnastoahkan lea hui dehálaš máná giellaovdáneapmái go de beassá vásáhusaid bokte čatnat sáni iešguđet hámiide, dávviriidda, ávdnasiidda ja materiálaide. Mánná oahppa ivnniid, hámiid, sturrodagaid, deattu, materiálakvalitehta (linis, garas), loguid, meriid ja maiddai movt sirret ja earuhit iešguđet ávdnasiid. Dat stoahkanmállet gáibidit rávisolbmo lagasvuođa, jus galgá ođđa doahpagiid oahppat ja hálddašišgoahtit (Høigård 2019: 66.).
Sáhttá addit mánáide ávdnasiid dahje dávviriid mat movttiidahttet mánáid stoahkat sámi stohkosiid ja sámástit stoagadettiin. Sáhttá ovdamearka dihte addit mánnái gietkama, suohpana, čorvviid, stoahkanfatnasa, stoahkan vuojániid dahje duodjeávdnasiid.
Rollastoahkan ja giellaovdáneapmi
Rollastoahkan lea deháleamos stoahkanmálle giellaovdáneami dáfus (Høigård 2019:66), go dán stoahkanmálles ferte mánná máhttit gulahallat earáiguin, sihke gielalaččat ja sosiálalaččat. Rollastohkosii mánát ieža ráhkadit ja hábmejit rollafiguraid maid ieža nektet, mánát hábmejit dan máilmmi gos galget stoahkat ja ráhkadit fearána, muitalusa dahje dáhpáhusa maid galget stoahkat (Høigård 2019). Olu das sáhttá muittuhit teáhter- dahje filbmaráhkadeami. Rollastohkosiid oktavuođas ii galggašii rávisolmmoš viggat searvat, baicce diktit mánáid ieža stoahkat, amas moivet mánáid miellagovahallama. Rollastohkosiin leat olu gielalaš kodat maid mánná ferte ipmirdit vai nákce stoahkat. Mánná ferte ipmirdit goas nubbi mánná lea rollas ja goas ii leat rollas. Dávjá lávejit mánát rievdadit jiena dahje hupmanmálle go mannet rollii. Mánná ferte maid nákcet ipmirdit movt hástit soapmása stoahkat suinna. De ferte nagodit hábmet stohkosa ja evttohit dán iežas olbmái (Høigård 2019.). Dá lea ovdamearka:
“Okei. Mun lean dál gumpeeadni. Don leat gumpemánná ja dus lei mahkáš hui borranmiella. Mahkáš don háliidat sjokolade. Fertet muitalit don háliidat sjokolade.”
“A-a, mun háliidin gáhku. Eanni, muun áááigguun gáááhkuu!”
Dán ovdamearkkas oainnat ahte leaba guokte máná geat háliideaba stoahkat ja oainnat movt goappašagat beasaiga váikkuhit stohkosa go ipmirdeigga rollastoahkankodema.
Mánná sáhttá akto stoahkan rollastohkosiid. Dat dáhpáhuvvá dalle go mánná lea akto stoahkame iežas duhkorasaiguin ja duhkorasat ožžot jiena (Høigård 2019). Dávjá sáhttá dat dáhpáhuvvat dalle go mánná akto stoahka legoiguin dahje dohkáiguin.
Loahpahus
Mánát ohppet olu gielalaš áššiid maid dalle go besset akto stoahkat. Mánát ohppet de sihke giela ja gulahallama eará mánáin. Rollastohkosat lea hui buorre vuohki oahppat giela ja ovdánahttit mánáid gulahallandáiddu. Jus rollastoahkan ii leat sámegillii, de sáhttá geahččalit sámáidahttit stohkosa. Nu movt badjelis namuhuvvui, de mánát dávjá stohket iežas vásáhusaid ja muittuid vuođul. Jus válddát mánáid fárrui go bargabehtet bargguid gos lea hui lunddolaš sámástit, de dat soitet movttiidahttet mánáid stoahkat daid bargguid vuođul, ja sámástit stoagadettiin. Eará vejolašvuohta lea addit dahje fállát mánáide rekvisihtaid mat čatnasit sámi bargguide, ovdamearka dihte suohpana, stoahkan guliid dahje juoidá maid lehpet mánáidgárddis bargan.
Konstrukšuvdna- ja njuolggadusstohkosat gáibidit rávisolbmo láidesteami ja searvama, go dat gáibidit ahte rávisolmmoš čilge ja bagadallá mánáid. Daid stoahkanmálliid lea de álkibut sámáidahttit go dain galgá ja vurdojuvvo ahte rávisolmmoš searvá ja stivre.
Gáldut:
Bae, Berit 2018: Politikk, lek og læring. Barnehageliv fra mange kanter. Fagbokforlaget.
Balto, Asta & earát 2019: Unna olbmožiid dihtii. Sámediggi.
Balto, Asta M. 2023: Sámi bajásgeassin. ČálliidLágádus.
Høigår, Anne 2019: Barns språkutvikling. Muntlig og skriftlig. 4. Utgave. Universitetsforlaget.
Sandseter, Ellen Beate Hansen & Kvalnes, Øyvind 2021: Risikofylt lek, En etisk utfordring. Universitetsforlaget.