Jitnositlohkan
Jitnositlohkan lea hui dehálaš máná giellaovdáneapmái, ja dál ávžžuhuvvo eanet čađahit jitnositlohkama mánáidskuvllas maiddai. Dát boahtá das go mánát ohpet giela go gullet dan ja go besset aktiivvalaččat geavahit giela. Lea maid nu ahte jus mánát galget oahppat lohkat ja čállit dihto gillii, de fertejit álggos hálddašit dan giela njálmmálaččat. Jitnositlohkama bokte mánná gullá giela, giellanjuolggadusaid, sániid ja movt vuohkkasit hábmet earet eará cealkagiid.
Vuosttažettiin de mánát oahpásnuvvet girjjálašvuhtii go besset lohkat ja gullát girjjiid, ja nu álgá máná oktavuohta girjjálašvuhtii lieđđát. Go mánát álget skuvlii, de hárve máhttet ieža lohkat, muhto sii sáhttet ipmirdit hui kompleaksa teavsttaid jus sidjiide lohka daid jitnosit. Hástaleaddji teavsttat sáhttet movttiidahttit ohppiid oahppat, sii ožžot jurdagiid mat leat badjel sin iežaset lohkandási, sii sáhttet oažžut kompleaksa jurdagiidda ja ideaide, máŋgga fágas dahje iešguđet fáttáin. Jitnositlohkan sáhttá maiddái leat ávkin lohkanovdáneapmái, nugo fonologalaš diđolašvuhtii ja bustávaid dovdamii. Dasa lassin de mánát besset oahpásmuvvat dasa mo muitalusat leat huksejuvvon, ja dát sáhttá veahkehit sin šaddat čeahpes čállin, go čálligohtet iežaset čállosiid.
Girjelohkan buktá vásáhusaid mat dahket vuođu oktasaš ipmárdussii ja guldaleaddjit ožžot buoret ipmárdusa dihto kultuvrras dahje kultuvrrain. Go mii lohkat girjji jitnosit mánnájovkui, mánáidgárdái dahje skuvlaluohkkái, de dat mánát ožžot oktasaš referánsa ja ipmárdusa dihto áššis man birra sáhttet humadit, ságastallat ja stoahkat. Mánát ohppet giela álkibut ja buorebut go oahppanmetoda- dahje biras lea somá, geasuheaddji ja gelddolaš. Oahppanbirrasa sáhttit mii hábmet earet eará jietnageavahemiin, mimihkain ja gorutgielain (Høygård, Mjør & Hoel 2011). Mii sáhttit savkkástallat dahje ráhkadit roagga ja issoras jiena. Dahje mii sáhttit ciellat, njávgit dahje šuvvat. Viso dát elemeanttat dáhket jitnositlohkama eanet ealasin, suohttasiin ja geasuheaddjin, ja nu soaitá mánáid mielas šaddat hui gelddolaš guldalit girjji. Dasa lassin liikojit mánát dávjá jitnositlohkamii, go de oažžu mánná dahje mánnájoavku fuomášumi rávisolbmos. Nu sáhttá ákkastallat ahte jitnositlohkamiin ovddida sihke giela, olmmáivuođaid ja oktavuođa gaskkal mánáid ja rávisolbmo. Dán oktavuođas oahpaheaddji ja ohppiid oktavuođa.
Trude Hoel lea ávžžuhan ásahit lohkandoaimmaid main lea jitnositlohkan. Dáin doaimmain ii galgga šiggut mánáid jus sii hupmet dahje dahket smávva jienažiid logadettiin. muhto baicce bidjat áiggi ságastallat girjji birra. Girji sáhttá doaibmat vuođđun ja vuolggasadjin girjeságastallamiidda. Ságastallan lea hui dehálaš giellaoahppanárena gos mánná beassá ságastallat sihke girjji sisdoalu birra, muhto maid gielalaš áššiid birra. Dego ovdamearka dihte jearrat amas sániid mearkkašumi. Go mii ságastallat logadettiin, de mánná oahpásnuvvá sihke sátnái ja sáni sisdollui dahje mearkkašupmái. Girjjiin lea dávjá eanet kompleaksa giella go árgabeaigiella ja dánin lohkanbottožiin ovdána mánáid giella go de sii besset gullat rikkis giela ja sániid maid eai ane ja gula beaivválaš gielas, ja go besset nu viidát ságastallat daid birra. Ávžžuhuvvo maiddai lohkat girjjiid iešguđetge girječálliin ja iešguđetge fáttaid birra.
Girjjit leat dušše verráhat mat rahpet luottaid mánáid miellagovahallanmáilbmái, ja somás girjjit dávjá boktet lohkanmovtta.
Gáldut:
Høigård, Anne 2019: Barns språkutvikling – muntlig og skrifltig. 4 utg. Universitetsforlaget.
Høigår, Anne, Mjør, Ingeborg & Hoel, Trude 2009: Temahefte om språk og språkstimuleirng i barnehagen. Kunnskapsdepartementet.
https://bibliotekutvikling.no/kompetansebank/topics/hvordan-leser-vi-med-sma-barn/
https://www.uis.no/nb/nasjonalt-lesesenter/gode-rad-for-a-fa-mer-ut-av-hoytlesingen-pa-barneskolen