Giellabeassi

Mánáidgárddis oamastanmodealla gohčoduvvo sihke dievaslaš giellalávgumiin ja giellabeassiin. Dain sámegiella geavahuvvo:
- sihke árgabeaigiellan ja gulahallangiellan. 
- buot báikin, diliin ja dilálašvuođain, olles mánáidgárdeárgabeaivvis.

Eamiálbmotoktavuođain gohčoduvvo giellalávgun giellabeassiin. Vuosttáš eamiálbmot giellabeassimánáidgárdi ásahuvvui Aotearoas (New Zealand) maori álbmogis 1982:s, ja gohčoduvvui Kōhanga Reo (eŋgelasgillii language nest, sámegilli giella beassi). Sii čilgejit mánáidgárddi dáinna lágiin:

"Mii fuolahit ja dikšut iežamet mánáid, ovttas bearrašiin, liekkus ja oadjebas birrasis, gos mánát besset oalát lávgun min iežamet maorigielas, vieruiguin ja árvvuiguin” 

Bearrašat servet iežaset mánáid oahpaheapmái ja giellabeasi doibmii. Vuorraset olbmot, kulturguoddit, servet lunddolaččat giellabeassimánáidgárddiid doaimmaide. (Te Kōhanga Reo: Mō Mātau). 

Todal (2007:26) čilge oanehaččat movt giellabeasifilosofiija geavahuvvo sámi oktavuođain ja movt dat heivehuvvui Svahken sijte. Todal (2021) čalla ahte sámegiela oktavuođas leat buorit vásáhusat go leat bargan gievrras giellamodeallaiguin. Sis-Finnmárkkus (davvisámegiella) leat geavahan nannenmodealla, Anáris (anárašgiella) leat geavahan giellalávgunmodealla, ja Divttasvuonas (julevsámegiella) leat geavahan sihke nannen- ja giellalávgunmodealla. 

Gáldut: 
Te Kōhanga Reo: Mō Mātau, 19.11.25
Todal (2007): Samisk språk i Svahken sijte, Sørsamisk vitalisering gjennom barnehage og skule, Dieđut nr. 1/2007, Sámi Instituhtta, Nordisk Samisk Institutt

Todal (2021): Notat om sterke og svake tospråklege opplæringsmodellar til bruk i SáMOS-prosjektet. Upublisert artikkel.